Osmussaar
Rannarootslaste saar
Osmussaar, mille rootsikeelne nimi on Odensholm, asub Soome lahe suudmes umbes
seitsme kilomeetri või nelja ja poole meremiili kaugusel Eesti loodetipust. Saar
on umbes viis kilomeetrit pikk ja poolteist lai. See kuulub Noarootsi (Nuckö)
valda ja Noarootsi Püha Katariina kihelkonda. Piklik saar kerkis merest umbes
3000 aastat tagasi ning moodustab osa Põhja-Eesti lubjakiviplatoost. Piki
põhjakallast kulgeb kuni kuus meetrit kõrge lubjakiviastang, mis asendub edelas
kruusavallidega. Saarel asub mitu madalat järve.
Odeni saar
Kirjalikes allikates on saart nimetatud juba 13. sajandil, aga nime usutakse
pärinevat Viikingi või Rauaajast ning seotakse viikingite jumala Odeniga. Temaga
seob saart mitu legendi: üks rändrahn kandis Odeni nime (Odens stain), mida
uskumustes peeti isegi Odeni hauakiviks. Teise pärimuse kohaselt olevat Oden
Põõsaspea (Spithamn) neemelt astudes tühjendanud oma kingast liiva, millest
saigi Osmussaar.
Rannarootslaste saar
Kalapaadid
Hinsgronnel foto ERM (Eesti
Rahva Muuseum, Tartu)
Rahvastik ja talud
Osmussaare asustuslugu ulatub tagasi sajandeid. Püsielanikke saarel
nimetatakse esmakordselt aastal 1436 ja nimedest järeldades olid nad ka siis
rootslased. 16. sajandi algul asus saarel arvatavalt viis talu. Kohaliku
pärimuse järgi olid nende elanikud tulnud Stockholmi saarestikust ja
saareelanikud usuvad, et nende sugu asustas saart kümne inimpõlve vältel. Taudid
on aga Osmussaart korduvalt laastanud, pärast neid on uusi asukaid saarele
tulnud mitmelt poolt. 1710-11. aasta katk oli seal eriti ränk ning saarel suri
üle kuuekümne inimese. Pärimuse järgi jäi ellu vaid viis (mõnel juhul mainitakse
seitset või üheksat) inimest. 18. sajandi lõpul koosnes asustus seitsmest
talust: Brus, Greis, Erkas, Marks, Niggors, Nibondas ja Stavas. Nende järglased
elavad tänapäeval Rootsis.
Kabel (Kapple)
Teadaolevalt, kuigi arvatavalt oli Osmussaarel juba keskajal
väike puitkabel, ehitati esimene kabel saarele 16. sajandil. Tõenäoliselt asus
see samal kohal, kus hilisem kivist Jeesuse kabel, mille varemed on saarel
siiani säilinud. See kabel ehitati aastatel 1765-1766 kasutades kohalikku
lubjakivi mõõtudes 12 x 7 meetrit. 10-meetrine torn paistis kaugele üle mere.
Surnuaia värav oli ehita-tud vanadest tammepalkidest, mis pärinesid ühelt
laevavrakilt. Väravale asetatud Martin Lutheri büst oli tegelikult 1852.
aastal hukkunud briti laeva käilakuju.
Kabel 1940. aastal foto ERM
Lootsiteenistus ja tuletorn
Asukoht
mereteede läheduses andis Osmussaare kaluritest talupidajatele varakult
võimalusi lisateenistuseks töötades lootsidena ja juhatades laevu piki eesti
rannikut. Esimene tuletorn ehitati saarele 1765 ning uus, kivist torn valmis
aastal 1850. Viimase purustasid lahkuvad nõukogude väed 1941. aastal.
Saareelanikud kutsusid tuletorni venekeelse nimetuse järgi Måjaken (riigirootsi keeles fyr).
Nii tuletorn kui kabel olid meresõidul olulised teetähised, nende ja saarel
kasvavate üksikute suurte puude järgi orienteeruti kalapüügil. Hilisemal ajal
oli saarel ka päästepaat, mille meeskond koosnes saare elanikest.
Tuletorn (foto Igor Aleksejevi raamatus Eesti tuletornid)
Kalapüük, põlluharimine, lootsiteenistus ning karilejooksnud laevade päästmine
olid saareelanike peamisteks elatusallikateks.Nad küttisid ka hülgeid ja
merelinde. Kuigi muld on Osmussaarel kehv, oli põlluharimisel kalapüügi kõrval
oluline roll. Eelkõige kasvatati rukist ja otra, hiljem kartulit. Põhilise
põllutöö tegid naised. Erinevate tegevusalade kombineerimine ja ettevõtlikkus
mõjusid nii, et Osmussaarel elati paremini kui randades ja rannarootslaste
hulgas keskmiselt.
Saarekultuur - vaba ja koos töötav
rahvas
Eesti rannarootslased
elasid eraldatult ning seetõttu säilisid 20. sajandini ka nende vana rootsi
keelemurre ning kombed. Osmussaarlased olid uhked, iseseisvad, natuke jonnakad
ning vabad inimesed. Kuninganna Kristiina vabaduskiri aastast 1650 kinnitas
osmussaarlaste kui vabade rootslaste (pärimis-) õigust maale ja selle õiguse
järgi elati saarel kuni teise maailmasõjani. Mõis oli kaugel - saar kuulus
Uuemõisa (Haapsalu lähedal) mõisalening renti tasuti kuivatatud kaladega. Saare
elukorralduses tehti palju ühiselt, koostöö oli saare elus hädavajalik.
Kõikidest taludest tuldi kokku, kui oli vaja midagi olulist otsustada, ning
ühiselt valiti ka küla-vanem, kelle poole sai nõuküsimiseks pöörduda.
Teine maailmasõda sundevakueerimine ja põgenemine Rootsi
Osmussaarlased evakueeriti saarelt
1940. aasta juunis vastavalt baasidelepingule Nõukogude Liiduga. Saarele
ehitatigi suur sõjaväebaas ning piki põhjarannikut kaitseehitised jooksukraavide
ja kahuripesadega. Koos sarnase baasiga Hankos pidi nii kontrollitama
laevaliiklust Soome lahel. Hinnanguliselt paigutati saarele 800 meest. Osmussaar
jäi nõukogude armee kätte 1941. aasta detsembrini. Saare noormehed
sundmobiliseeriti nõukogude armeesse. Neist seitse jäid sõtta. Saksa
okupatsiooni ajal, 1942. aasta kevadel said allesjäänud osmussaarlased loa
saarele tagasi pöörduda. Kõik oli vahepeal muutunud: paljud ehitised olid
varemeis, sealhulgas kabel ja tuletorn. Kiviaiad, lubjakivist ehitised ja
rändrahnud olid kadunud - saanud kaitserajatiste betooniks. Isegi Odeni kivi oli
kadunud. 1943. aasta suvel lahkusid esimesed saareelanikud Rootsi; viimased
läksid veebruaris 1944. Pärast sõda (aastatel 1944-1993) asus Osmussaarel
piirivalveüksus, algselt ka sõjaväeosa. Alles 1990. aastate algul said endised
osmussaarlased ja nende järeltulijad Rootsist võimaluse saart külastada.
Nibondase talu valge hobune tõstetakse laevale evakueerimispäeval 12. juunil 1940 foto ERM
Osmussaar
täna loodus- ja kultuuripärand on väärt hoidmist
Osmussaare maastikud on oluliselt muutunud. Aastal 1991, kui endistel
osmussaarlastel õnnestus saart jälle külastada, oli Külas (Bien) alles vaid kaks
vana ehitist: Erkase talu laut ja Marksi rehealune. Kabel oli varemetes, kuigi
kiivrita torn seisis püsti.
Osmussaar asub Noarootsi vallas, saarel on nii munitsipaal- kui riigimaad,
muuhulgas radarijaam. 1996. aastal loodi Osmussaare maastikukaitseala, mille
eesmärgiks on säilitada saare omapäraseid geoloogilisi väärtusi, taimestikku
ning linnustikku. Looduse kaitse on oluline, aga kultuurmaastiku taastamine ning
saare ajaloo ja pärandi säilitamine on samuti tähtsad. Täna elab aasta ringi
saarel neli inimest. Nad peavad lambaid ja oti mägiveiseid, need hoiavad saare
niite kinnikasvamast. Saareelanikud korraldavad reise saarel ja saarele (uue,
kaasaegse paadiga), on saarevahiks. Suviti on Osmussaar populaarne
väljasõidupaik.
tel. (+372)56 622 913
e-mail: osmussaar@hot.ee
webbpage:
Osmussaare külaselts (taas-)asutati Valter Erkase eestvõttel 1993. aastal.
Sellel on aastakoosolekul valitav juhatus ning kõikidest taludest/peredest
kontaktisik. Külaseltsi eesmärgiks on hoida ja teadvustada Osmussaare
kultuuripärandit saareelanike järglaste hulgas ja teistelegi. Soovitakse osaleda
nii saare tuleviku kavandamises hiu tegelikus kujundamises. Selleks on ette
võetud mitmeid ühisprojekte. Juba 1992. aastal taotleti Osmussaarel maa
kasutusõiguse taastamist, ent sellist omandivormi Eesti seadusandlus ei tunnista
ja maa jäi riigi hallata. Aastatel 1992-1994 paigaldasid osmussaarlased saare
perekondadele mälestuskivid, piiritlesid surnuaia ja ehitasid väikese
kellatorni.
Kabeli ja kabeliaia restaureerimine
Osmussaare Jeesuse kabel ja surnuaed on Noarootsi valla munitsipaalomandis.
2006. aastal alustati külaseltsi juhataja Saga Adolfssoni (Erkaste järeltulija)
eestvõttel kabeli taastamistööde ettevalmistusega. Tööde korralduse võttis enda
peale ehitushoolde spetsialist Lea Täheväli Stroh. Alus-sambaks sai professor
Göran Hoppe annetus külaseltsile, sellele lisandus hiljem rahastus Kuningas
Gustaf VI Adolfi fondist, Kuninglikult isamaaliselt seltsilt, Noarootsi
val-lavalitsuselt ja osmussaarlastelt endilt. Aastatel 2007-2012 korraldas
külaselts mitmeid talguid, kus osalejaid oli nii Eestist kui Rootsist.
Õnnestunud kabelitorni ja müüride konserveerimise teostas OÜ Säästvad
Ehituslahendused aastatel 2008-2012. OÜ Rändmeister projekteeris ja paigaldas
2009. aastal torni roostevaba varikatuse. 2012. aasta varasuvel jõudsid
restaureerimistööd lõpule ning sama aasta augustis tähistati sündmust
pidulikult. Oleme rõõmsad ja uhked Jeesuse kabeli restaureerimise üle ja täname
kõiki, kes vabatahtliku töö või rahalise toetusega sellele õnnestunud
ettevõtmisele kaasa aitasid
Aastatel 2013-2014 on plaanis kabeliaias töid jätkata, põõsastikku piirata ja
ehitada lõpuni aeda piirav kiviaed.
Rohkem informatsiooni leiab külaseltsi kodulehelt www.odensholm.se
e-kirja teel aadressilt info@odensholm.se või Facebookis "Odensholms
byalag".
Voldiku koostas Osmussaare külaselts 2013. aasta mais.
Eesti keelde tõlkis Tiina Peil.
Broüüri ajaloo Osmussaar-
Odensholm:
Restaureerimine firma kodulehel:
Säästvad Ehituslahendused OÜ
Seos video, kui Juri ja Taavi alates taastamine firma laulab Eesti rahva 5.
august:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=-xgu6U9847w
Projektijuht veebilehte koos projekti plaane ja aruandeid:
Leas hemsida
Lingid ajaleheartiklid ja
teleklipid Eesti:
tidningen Lääne Elu -
tidningen Maaleht -
Estnisk TV 5 augusti
-
TV3 Estland , 7 augusti
Bosse Ahlnäs trahvi kodulehel väikesaartel Eestis:
Bosse Ahlnäs fina hemsida om små öar i Estland
Vaata rohkem fotosid 5. august:
Se fler foton från
den 5 augusti, Klicka här
